Viimastel nädalatel on kõhedust tekitanud teated Hiina plaanidest piirata haruldaste muldmetallide eksporti. Need metallid on hädavajalikud pooljuhtide tootmiseks, mistõttu tundus selline samm esialgu tõsise ohuna kogu tehnoloogiasektorile. Näis, et hiiglased nagu Apple, Samsung ja TSMC võivad sattuda väga keerulisse olukorda.
Tegelikkus osutus siiski vähem ohtlikuks, kui algul kardeti. Kuigi Hiina kehtestab uusi ekspordilubade nõudeid, ei puuduta piirangud neid metalle, mida kasutatakse kõige arenenumate kiipide tootmises. See tähendab, et Apple võib praegu suhteliselt rahulik olla – ettevõtte põhitarnijaid need sammud veel ei mõjuta.
Hiina uus poliitika ja võimalikud tagajärjed
Hiina värske poliitika tekitab siiski küsimusi võimalike pikaajaliste mõjude kohta. Ekspertide hinnangul võib Peking püüelda suurema kontrolli poole globaalses tarneahelas, eeskätt seal, kus mängus on kriitilise tähtsusega ressursid moodsa elektroonika ja tehisintellekti jaoks.
Hiina piirangud ja maailma reaktsioon
Hiljuti teatas Hiina, et karmistab haruldaste muldmetallide eksporti ning hakkab nõudma eriloa olemasolu toodetele, mis on valmistatud neist toorainetest. Arvestades, et riik tarnib ligikaudu 90% maailma haruldastest muldmetallidest, tekitab iga ekspordipiirang vältimatult ülemaailmset ärevust.
Nende materjalide hulka kuulub ka samarium – metall, mida kasutatakse lisaks elektroonikale ka sõjanduses, näiteks F-35 hävitajate ja rakettide tootmises. Ometi on Taiwani majandusministeerium kinnitanud, et uued piirangud ei hõlma metalle, mis on vajalikud kiipide tootmiseks. Seetõttu saavad sellised tootjad nagu TSMC, Samsung ja SK hynix praegu jätkata tööd ilma suuremate tõrgeteta.
Apple on esialgu kaitstud, kuid risk ei kao
Apple’i tegevjuht Tim Cook võib hetkel kergemalt hingata: praegused Hiina piirangud ei avalda otsest mõju iPhone’ide ega Macide komponentide tarneahelale. Samas hoiatavad analüütikud, et see võib osutuda üksnes ajutiseks kergenduseks. Kui Peking otsustaks piirangute ringi laiendada, satuks kiibitootmine kiiresti uuesti löögi alla.
California ülikooli ekspert Jimmy Goodrich leiab, et „Hiina mängib kõva mängu“ ning võib selliste sammudega püüda saavutada praktiliselt täielikku kontrolli globaalse elektroonika ja tehisintellekti tarneahela üle. See sunnib tehnoloogiaettevõtteid tulevikus oma tarneahelaid veel põhjalikumalt läbi mõtlema ja hajutama.
USA ja liitlased otsivad alternatiive
Ühendriigid on juba asunud vähendama sõltuvust Hiina toorainest. Pentagon suunab sadu miljoneid dollareid ettevõtetele, kes otsivad uusi haruldaste muldmetallide leiukohti USA territooriumil või teevad koostööd liitlastega välismaal. Sellised projektid muutuvad üha olulisemaks pingelise geopoliitilise olukorra taustal.
Praegu on suurematel kiibitootjatel, nagu TSMC, Samsung ja SK hynix, piisav varu, et tootmist jätkata. Olukord võib aga kiiresti muutuda. Kuigi seekord suudeti tehnoloogiasektoris suuremat kriisi vältida, meenutab see episood, kui tugevalt sõltub kogu maailma tarneahel ühestainsast riigist.
Tulevik: vähem sõltuvust Hiinast
Pikas plaanis võivad sellised olukorrad kiirendada turvalisemate ja vastupidavamate tarnevõrkude loomist. Apple, Nvidia, AMD ja teised suured tegijad investeerivad juba tootmise üleviimisse USA-sse, Jaapanisse ja Euroopasse, et vähendada kriitilist sõltuvust ühest tootmis- ja toorainebaasist.
Hiina otsus karmistada haruldaste muldmetallide eksporti näitas taas kord, kui habras on globaalne tehnoloogiline tasakaal. Kuigi Apple ja paljud teised ettevõtted pääsesid seekord suuremast kriisist, võib just sellistest tarnehäiretest kujuneda uus normaalsus maailmamajanduses.
