Poliitilises foonis räägitakse üha sagedamini vajadusest mitte ainult tugevdada kaitsevõimet, vaid ka tagada, et kogu logistika, mis määrab sõjaväe kiire liikumise, toimiks tõrgeteta.
Kuigi palju tähelepanu pööratakse relvastusele, väljaõppele ja koostööle NATO-ga, unustatakse üks põhiküsimus: kas Euroopa teed, sillad ja raudteed on füüsiliselt valmis taluma tankide, soomukite ja muu raske tehnika kaalu?
Euroopa Liidu transpordivoliniku Apostolos Tzitzikostase sõnul on vastus ei. See hinnang ei ole pelgalt hüpoteetiline. Viimaste aastate geopoliitiline ebastabiilsus, sõda Ukrainas ja julgeolekuekspertide pidevad hoiatused näitavad, et Lääne-Euroopa peab valmistuma mitte ainult enda kaitsmiseks, vaid ka selleks, et seda teha kiiresti.
Volinik ei varja, et konflikti puhkedes variseks suur osa sildu tankide raskuse all ning sõdurid jääksid piirialadele toppama mitte vaenlase, vaid paberimajanduse tõttu.
„Meil on vananenud taristu,“ tunnistab Tzitzikostas otsekoheselt.
Vananenud sillad ohustavad eelkõige omaenda vägesid
Paljud Euroopa sillad on ehitatud aastakümneid tagasi – ajal, mil keegi ei kavandanud, et neist hakkab üle liikuma kuni 70 tonni kaaluv sõjatehnika. Nüüd kujutavad need rajatised ohtu mitte vaenlasele, vaid Euroopa enda armeedele. Kitsad läbisõidud, piiratud kõrgusega tunnelid ja vanad raudteed võivad saada suurimaks takistuseks kiirele reageerimisele ohuolukorras.
Tankid, mida tuleks kiiresti ümber paigutada Prantsusmaalt, Saksamaalt või Hollandist NATO idatiiva riikidesse, ei jõuaks lihtsalt õigeks ajaks kohale. Need jääksid kas logistilisse ummikusse kinni või kukuksid sõna otseses mõttes koos sillaga alla. Voliniku sõnul on üks kavandatava projekti eesmärke mitte ainult olemasoleva taristu uuendamine, vaid ka uute objektide ehitamine sinna, kus neist on puudus.
Kaitsekolonnide liikumine võib venida kuudepikkuseks
Ka ilma füüsiliste tõketeta võtaks teekond Lääne-Euroopast ida suunas aega mitte päevi, vaid nädalaid või isegi kuid. Põhjus on lihtne – bürokraatia. Praegune piirisüsteem ei ole kohandatud kiireks sõjaliste kolonnide liikumiseks.
„Tankid võivad jääda dokumentidesse kinni,“ ütleb Tzitzikostas poolnaljaga, poolenisti tõsiselt. Nii võib juhtuda, et ühes piiri ääres on juba kuulda lahingumüra, samal ajal kui teisel pool ootavad sõdurid alles luba piiri ületamiseks.
Seetõttu plaanib EL mitte ainult füüsilise taristu rekonstrueerimist, vaid ka õiguslike protseduuride ümbervaatamist. Eesmärk on, et ohuolukorras oleks võimalik aktiveerida kogu mandri mobiilsussüsteem mõne tunniga, mitte päevade või nädalatega.
Valmimas olev strateegia hõlmab sadu objekte, mille ümberehitamine võimaldaks tagada neli peamist sõjalise liikumise koridori üle Euroopa – läänest kuni idapiirideni.
Mitmemiljardiline investeering, mis võib väheneda
Euroopa Komisjon on oma eelarveprojektis ette näinud 17 miljardi euro suuruse investeeringu sõjalise mobiilsuse taristusse aastateks 2028–2034. Nagu igas bürokraatlikus protsessis, sõltub ka siin lõplik tulemus poliitilistest läbirääkimistest.
Juba praegu hoiatavad mitmed ELi diplomaadid, et seda summat võidakse kärpida. Mõned liikmesriigid võivad pidada seda tarbetuks kuluks, teised aga vältimatuks sammuks julgeoleku tagamisel.
Tzitzikostase sõnul on see taristuprogramm hädavajalik täiendus NATO liitlaste kokkuleppele suurendada kaitsekulutusi kuni 5 protsendini SKP-st. Ta rõhutab, et tegemist ei ole teoreetilise projektiga ning Euroopal ei ole luksust olla ettevalmistamata.
NATO hoiatused ja tiksuv ajafaktor
NATO peasekretär Mark Rutte on avalikult hoiatanud, et Venemaa oht võib muutuda väga konkreetseks juba 2030. aastaks. Kuus aastat võib kõlada pika ajana, kuid kui jutt käib sildade ehitamisest, raudteede arendamisest ja riikidevaheliste protseduuride reformimisest, on see tegelikult väga napp ajavaru.
Mida varem otsused tehakse, seda rohkem on aega valmistuda. Summade, tehniliste detailide ja protseduuride üle võib vaielda, kuid fakt jääb samaks: Euroopa sõjaline selgroog on praegu habras. Ja kui kiiresti ei tegutseta, võib see murduda just hetkel, mil seda kõige rohkem vajatakse.
Euroopa ei ole enam rahulik, uinunud saar, kus julgeolekuküsimused tundusid teisejärgulised. Täna võib isegi tee kvaliteet määrata, kas tank jõuab rindele õigel ajal. Seni, kuni meil on veel aega, on meil ka valikuvõimalus. Kuid selle valiku aeg lüheneb iga päevaga.
