Kuigi enamik autojuhte on harjunud parkima nii, et rattad jäävad sirgelt, näeb üha sagedamini sõidukeid, mille esirattad on küljele pööratud. Esmapilgul võib tunduda, et tegu on hooletuse või laiskusega, kuid tegelikult pole selline asend mitte ainult ohutu, vaid teatud olukordades lausa väga kasulik.
Miks jätta auto seisma pööratud ratastega?
Üks olulisemaid põhjuseid, miks juhid jätavad auto seisma pööratud ratastega, on lisaturvalisus, eriti siis, kui parkida tuleb tõusul või langusel. Kujutame ette igati realistlikku olukorda: ootamatult ei pea käsipidur või pole see piisavalt tugevalt peale tõmmatud.
Sellisel juhul võib auto iseenesest veerema hakata. Kui rattad on otse, liigub auto takistamatult edasi, võib sõita sõiduteele või põrkuda teise sõidukiga. Palju turvalisem on, kui rattad on keeratud kõnnitee poole – siis toetub auto äärekivile, mis takistab selle edasi liikumist.
Selline lihtne võte aitab mitte ainult ära hoida võimalikke õnnetusi ja ohtu teistele, vaid vähendab ka juhi enda kulusid. Isegi väike kokkupõrge teise sõidukiga võib lõppeda kalli remondi või kindlustusjuhtumiga. Seetõttu pole pööratud rattad mitte lihtsalt soovitus, vaid igapäevaselt väga praktiline lahendus.
Kuidas pöörata rattaid tõusul ja langusel?
Kaldu maastikul parkides on oluline teada, kummale poole rattad keerata. See ei ole juhuslik otsus, vaid teadlik ohutusvõte.
Parkimine tõusul:
Kui auto jäetakse seisma tõusule, soovitatakse rattad pöörata eemale kõnniteest. Nii ei hakka auto tagasi veeredes kohe äärekivisse rammima ning jääb suurema tõenäosusega teelt kõrvale, mitte sinna peale.
Parkimine langusel:
Langusel tuleks rattad pöörata kõnnitee poole. Nii toetub auto veerema hakates kiiresti äärekivile ja peatub, enne kui jõuab ohtlikule alale. Selline tegutsemine näitab juhi teadlikkust ja vastutustunnet.
Kas pööratud rattad võivad kahjustada autot?
Tihti küsitakse, kas pikaajaline parkimine pööratud ratastega võib kahjustada vedrustust või roolisüsteemi. Mõned juhid usuvad, et see koormab roolivõimendit või vedrustuse osi, kuid spetsialistid kinnitavad vastupidist: puudub põhjus arvata, et auto ei tohiks seista ratastega pööratud asendis.
Kaasaegsed sõidukid on ehitatud nii, et vedrustus ja rooliosad taluvad koormusi kõigis tööasendites. Roolivõimendi töötab üksnes siis, kui mootor töötab, seega ei mõjuta rataste asend seismise ajal võimendit kuidagi.
Olulisem on tähele panna mitte niivõrd seda, kuidas auto seisab, vaid kuidas sõitu alustatakse. Kui mootor ja õlid pole veel töötemperatuurini jõudnud ja juht alustab äkiliselt liikumist juba tugevalt pööratud ratastega, võivad mõned vedrustuse detailid saada suurema koormuse. Seetõttu on enne sõidu alustamist hea rattad sirgeks keerata – nii on start sujuvam ja detailide kulumine väiksem.
Praktilised eelised ja ettevaatusabinõud
Lisaks turvalisusele võib rataste pööramine mugavamaks muuta ka manööverdamise. See on eriti abiks kitsastes parkimiskohtades või seina ääres. Juba pargitud asendis pööratud rattad lubavad vajadusel kiiremini ja täpsemalt manööverdada, kui on tarvis järsku liikumist alustada.
Samas nõuab see ettevaatust: kui juht unustab, et rattad on keeratud, võib liikumise alustamisel kriipida kõnniteed või riivata kõrval seisvat autot. Seepärast tasub iga kord rooli istudes hetkeks veenduda, millises asendis rattaid hoitakse.
Miks see harjumus on kasulik?
Parkimine pööratud ratastega on nii turvaline kui ka praktiline, eriti siis, kui auto jäetakse seisma kallakule või olukordadesse, kus käsipidur ei pruugi olla piisavalt tõhus. Nõuetekohaselt kasutades ei kahjusta see ei vedrustust ega roolisüsteemi.
Vastupidi – see on märk, et juht mõistab oma vastutust liikluses ning oskab ennetada ohtlikke olukordi enne, kui need üldse tekivad. Järgmine kord, kui märkad pargitud autot pööratud ratastega, tasub pigem seda hinnata kui kritiseerida – tegu võib olla ühe kõige lihtsama, kuid samas tõhusa igapäevase ohutusvõttega.
