Pangatähed ja mündid on meie igapäevaelu lahutamatu osa, kuigi jõuavad tänapäeval rahakotti üha harvem. Isegi sajad eurod maksva ostukorvi eest tasutakse sageli telefoni või kaardiga, mõtlemata hetkekski sellele, kui palju sularaha üldse kaasas on.
See muutus on toimunud juba pikka aega – digitaalsed lahendused, tehnoloogia areng ja mugavuse vajadus muudavad meie harjumusi põhjalikult. Kuid kas tõesti on lähedal päev, mil rahakottides ei leidu enam ühtegi pangatähte?
Sularaha roll ja vajadus eri ühiskonnagruppides
Hoolimata üha laialdasemalt levivatest elektroonilistest makselahendustest on sularaha endiselt vajalik – eriti teatud sotsiaalsetes gruppides. Vanemaealised inimesed, kaugemate piirkondade elanikud ja väikeettevõtjad toetuvad jätkuvalt pangatähtedele ja müntidele.
Lisaks annab sularaha mõnel juhul suurema kontrollitunde – see aitab planeerida eelarvet ning vahel ka vältida lisatasusid. Samas räägivad üldised arengusuunad selget keelt: digitaalsed alternatiivid tõrjuvad metallist sendid ja paberist eurod üha kindlamalt kõrvale.
Ühiskondlikus arutelus küsitakse järjest sagedamini, kas sularaha jääb püsima, kolib kõik ekraanidele või – mis kõige tähtsam – millal see Eestis (ja laiemalt Baltikumis) juhtub? Kuigi täpsed vastused sõltuvad paljudest teguritest, näevad eksperdid juba täna piire, millest tagasi astuda on keeruline nii tehnoloogia kui ka psühholoogia vaatenurgast.
Sularaha taandub – see toimub juba praegu
Statistika räägib enda eest – sularaha osakaal maksetes on juba mitu aastat järjest vähenenud. Näiteks Leedu Panga andmetel tehti 2023. aastal koguni umbes 80% kõikidest arveldustest jaemüügikohtades elektrooniliste maksevahenditega.
Ka mobiilimaksed koguvad kiiresti populaarsust: nutitelefoni või nutikella abil tasumine on paljudele nooremaealistele juba igapäevane harjumus.
See ei näita üksnes usaldust tehnoloogia vastu, vaid ka seda, kui kiiresti nõuab meie elutempo mugavamaid lahendusi. Sularaha tundub selle taustal aeglasem ja tülikam:
- see eeldab füüsilist raha kaasaskandmist,
- vajadusel tuleb otsida sobivaid münte,
- tuleb leida ja kasutada pangaautomaati, kus võib tekkida järjekord.
Ka pangaautomaatide ja sularaha väljastuskohtade arvu langus näitab selgelt suunda – sularaha kasutamine muutub igapäevaelus üha harvemaks.
Poliitika ja tehnoloogia kui muutuse võtmetegurid
Kuigi ametlikku kuupäeva, mil sularahast täielikult loobutaks, ei ole paika pandud, on juba olemas teatud suunised ja arutelud, mis seda tulevikku raamivad.
Riikide keskpangad, sh Leedu Pank koos Euroopa Keskpangaga, arutavad digitaalse euro loomise üle – see oleks üksnes elektroonilisel kujul eksisteeriv raha, mis oleks siiski riigi ja Euroopa tasandil tagatud. Kui selline projekt kogu Euroopa Liidus ellu viiakse, võib see saada üheks olulisemaks tõukeks sularahast loobumisel.
Üha enam räägitakse ka võimalikest seadusandlikest piirangutest. Näiteks arutatakse sularahas tehtavate tehingute piirmäärasid – mitmes riigis on juba täna kehtestatud summad, millest suuremate ostude eest ei tohi tasuda sularahas.
Balti riigid, sealhulgas Leedu ja Eesti, on selles vallas seni pigem ettevaatlikud, kuid kasvav tähelepanu rahapesu tõkestamisele ja läbipaistvusele võib tuua kaasa rangema regulatsiooni.
Tehniline taristu liigub samuti samas suunas:
- enamik kauplusi ja teeninduskohti on varustatud kaardimakseterminalidega,
- kontaktivabad maksed on jõudnud isegi turgudele ja väiksematesse müügikohtadesse,
- mobiilimaksed, näiteks Apple Pay ja Google Pay, võimaldavad tasuda veelgi kiiremini ja mugavamalt.
Millal kaovad pangatähed ja mündid tegelikult?
Tõenäoliselt ei kao pangatähed ja mündid täielikult veel niipea. Kui see ka juhtub, siis pigem pikaajalise loomuliku arengu tulemusena, mitte järsu keeluna. Eksperdid mainivad sageli ajavahemikku umbes 2035–2040, mil sularaha roll võib muutuda peamiselt sümboolseks ning valdav osa elanikkonnast seda enam igapäevaselt ei kasuta.
Ka siis jäävad aga teatud erandid:
- väikeettevõtlus ja turukaubandus,
- vanemaealiste inimeste harjumused ja eelistused,
- piirkonnad, kus digitaalne taristu ei ole piisavalt arenenud.
Mõned riigid on koguni võtnud kohustuse tagada sularaha kättesaadavus kui põhiline avalik teenus. See võib tähendada näiteks seda, et iga elamupiirkonna läheduses peab olema vähemalt üks pangaautomaat.
Seetõttu tuleb rääkida sularaha täielikust kadumisest ettevaatlikult. Kuigi selle tähtsus väheneb kiiresti, jääb sularaha veel mõneks ajaks oluliseks alternatiiviks. Kui aga digitaalsed rahakotid, biomeetrilised maksed ja elektrooniline identiteet muutuvad piisavalt usaldusväärseks ja kõigile kättesaadavaks, võivad pangatähed tõesti liikuda ajalooõpikute lehekülgedele – nagu kunagised hõbemargad või liti mündid.
Raha vorm muutub – mis saab edasi?
Raha vormi muutumine on paratamatu protsess, mis peegeldab nii tehnoloogilist arengut kui ka ühiskonna harjumuste ja väärtuste muutumist. Küsimus, millal täpselt Baltikumis – sealhulgas Leedus ja Eestis – pangatähed ja mündid igapäevaelust kaovad, sõltub kolmest põhitegurist:
- poliitilised otsused ja regulatsioonid,
- tehnoloogiline valmisolek ja turvalisus,
- ühiskonna hoiakud ja valmisolek uueks rahavormiks.
Kui praegune suundumus püsib sama tugev, võib juba järgmise kümnendi jooksul juhtuda, et paberraha roll muutub marginaalseks ja suure osa inimeste jaoks jäävad pangatähed ning mündid vaid mälestuseks ja ajalooliseks sümboliks.
