„Mayo“ kliiniku teadlased on avastanud uue viisi tuvastada niinimetatud „zombi“-rakke, mis on seotud vananemise ja erinevate haigustega. Need rakud lõpetavad jagunemise, kuid ei sure, mistõttu nende kogunemine organismis võib aja jooksul põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme. Uus meetod põhineb DNA-st loodud molekulidel, mida nimetatakse aptameerideks.
Aptameerid aitavad eristada terveid ja vananevaid rakke
Aptameerid on molekulid, mis suudavad täpselt seonduda rakkude pinnal olevate valkudega. See võimaldab teadlastel eristada terveid rakke vananevatest. Ajakirjas Aging Cell avaldatud uuring näitas, et aptameerid võivad kujuneda võimsaks uueks tööriistaks võitluses vananemisega. Kuigi meetod on alles algusjärgus, avab see tee uute ravivõimaluste väljatöötamiseks.
Alguses hullumeelsena tundunud idee on nüüdseks muutunud märkimisväärseks teaduslikuks läbimurdeks. Teadlaste sõnul võib see tehnoloogia aidata täpselt kindlaks teha, millised rakud organismis tuleb eemaldada või parandada, et pidurdada vananemisprotsessi ja sellega seotud haigusi.
Atradus sündis üliõpilaste uudishimust
Kõik algas juhuslikust vestlusest kahe „Mayo“ kliiniku doktorandi, Keenon Pearsons’i ja Sarah Jachimi vahel. K. Pearson töötas aptameeridega neuroloogiliste haiguste uurimisel ning mõtles, et sama tehnoloogiat saaks kasutada ka vananevate rakkude tuvastamiseks. S. Jachim uuris parajasti just selliseid rakke, mistõttu nende ideed üksnes täiendasid teineteist.
Üliõpilased esitlesid oma mõtet juhendajatele, kes pidasid seda algul liiga riskantseks ja ebaharilikuks, kuid otsustasid siiski proovida. Projektiga liitus veel teadlasi ning tulemused ületasid ootusi. Juba mõne kuu pärast õnnestus meeskonnal leida aptameerid, mis seondusid täpselt vananevate hiirerakkudega.
Kuidas aptameerid toimivad?
Teadlased avastasid, et osa aptameere tunneb ära unikaalse pinnavalku nimega fibronktiin. Selle erivariant näib olevat iseloomulik just vananevatele rakkudele. Kuigi pole veel selge, millist rolli see valk täpselt mängib, on avastus andnud uusi teadmisi vananemisprotsessi kohta.
Oluline on, et aptameeride tehnoloogia on odavam ja paindlikum kui traditsioonilised antikehad, mida teadlased tavaliselt kasutavad. Aptameere saab kasutada mitte ainult diagnostikas, vaid ka ravis, suunates teraapia otseselt haigetest või vananevatest rakkudest koosnevatesse piirkondadesse.
Teadusliku läbimurde tähendus
„Mayo“ kliiniku biokeemik dr Jim Maher leiab, et see uuring avab meditsiinis täiesti uusi võimalusi. Aptameerid võiksid aidata mitte üksnes eristada, vaid ka neutraliseerida „zombi“-rakke, mis on seotud vähi, Alzheimeri tõve ja paljude muude vananemisega kaasnevate probleemidega.
Kuigi seni on katseid tehtud peamiselt hiirtega, loodavad teadlased peagi rakendada sama meetodit ka inimese rakkude puhul. Kui need katsed õnnestuvad, võib sellest saada revolutsiooniline samm võitluses vananemise ja sellega seotud haigustega. See avastus on suurepärane näide sellest, kuidas uudishimulik ja loov üliõpilasidee võib muuta kogu teaduse suunda.
