Maa sisemus on olnud alati mõistatus, mida inimesed on püüdnud lahendada. Selle pind näib meile kindel ja muutumatu, ent sügavamal peitub justkui raamatusse talletatud ajalugu. Teadlased on aastakümneid uurinud, mis asub maakoore all, toetudes vulkaanide tegevusele ja sellele, kuidas levivad seismilised lained.
Traditsiooniline arusaam Maa ehitusest
Selliste uurimuste tulemusena on selgunud, et Maa sisemus on palju keerulisem, kui esmapilgul paistab. Viimastel aastatel on kogunenud üha rohkem tõendeid, et meie planeedi tuumas võib peituda veel üks, seni vähe uuritud kiht. Tavapärastes õpikutes kirjeldatakse Maad nelja põhiosa kaudu.
Üleval asub maakoorekiht, selle all mantlikiht, veelgi sügavamal asub vedel välistuum ning päris keskel paikneb tahke sisetuumas. Nüüd aga hakkab üha selgemaks saama, et see skeem ei pruugi olla täielikult täpne.
Uus vaatenurk sisetuuma ehitusele
Austraalia Rahvusülikooli geofüüsik Joanne Stephenson koos kolleegidega võttis ette kogutud andmete põhjaliku analüüsi ja märkas, et sisetuum ise võib jaguneda kaheks eraldi kihiks. See tähendaks, et kooliõpikuid tuleb tulevikus vähemalt osaliselt ümber kirjutada.
Teadlased kasutasid erialgoritme, mis võrdlesid tuhandeid tuumamudeleid tegelike andmetega seismiliste lainete teekonna pikkuse ja kestuse kohta. Neid andmeid on kümneid aastaid kogunud Rahvusvaheline Seismoloogiakeskus. Uuringus ilmnes, et lained levivad eri suundades erineva kiirusega.
Seismiliste lainete käitumine ja tähendus
Mõned mudelid näitasid, et lained liiguvad kiiremini piki ekvaatorit, teised aga viitasid sellele, et kiireim levik toimub mööda Maa pöörlemistelge. Isegi nende variantide sees vaieldakse tänini, kui suured on täpsed kiiruseerinevused erinevate nurkade juures.
Uuring näitas, et kuigi tuuma sügavuse erinevused ei ole suured, on siiski märgatav muutus suunatiheduses. Aeglaseimad lained levivad umbes 54-kraadise nurga all, kõige kiiremad liiguvad piki pöörlemistelge. Sellised tulemused annavad alust arvata, et Maa ajaloos toimus kaks eraldiseisvat jahtumisfaasi, mis kujundasid tuumas erineva rauastruktuuri.
Varasemad kahtlused ja uued kinnitused
See on järjekordne pusletükk, mis aitab paremini mõista meie planeedi sisemist ehitust, kuigi paljud üksikasjad jäävad endiselt saladuseks. Huvitav on see, et juba varem kahtlustati veel sügavama kihi olemasolu tuuma keskosas. Arvati, et rauakristallid võivad olla paigutunud eri suundadesse.
See seletaks paremini lahknevusi teoreetiliste mudelite ja eksperimentaalsete mõõtmiste vahel. Kuigi teadlased möönavad, et maavärinate ja seismilisi laineid registreerivate jaamade ebaühtlane jaotumine maailmas piirab tulemuste täpsust, on nende järeldused kooskõlas teiste uuringutega, mis käsitlevad sisetuuma omadusi.
Mida uus kiht räägib Maa ajaloost?
Need uued teadmised on väga olulised, sest need avardavad arusaama sellest, kuidas Maa miljardeid aastaid tagasi kujunes ja arenes. Kui tõepoolest eksisteerib veel üks, seni tundmatu kiht, võib see tähendada, et meie planeet on läbi teinud palju keerulisemaid protsesse, kui seni arvati. Iga avastus lisab justkui uue lehekülje loosse, mis räägib nii Maast kui ka meie endi minevikust.
Tulevased uurimused, mis kasutavad täiustatud meetodeid ja ulatuslikumaid andmeid, saavad praeguseid hüpoteese kas kinnitada või ümber lükata. Tõenäoliselt leitakse veelgi vihjeid Maa varase arengu kohta, mil kujunes välja planeedi tuum.
Pilguheit Maa südamesse
Sellised uurimused võivad paljastada, millised protsessid on mõjutanud planeedi evolutsiooni ning miks näeb meie maailm välja just selline, nagu ta praegu on. Kuigi vastuseta küsimusi on veel palju, annab iga uus detail meile võimaluse vaadata sügavamale Maa südamesse ja tasapisi kokku panna terviklikum pilt kogu planeedi ajaloost.
See avastus tuletab taas meelde, et isegi oma näiliselt kõige tuttavama planeedi kohta ei tea me veel kõike. Meie jalge all peituvad saladused, mis ootavad avastamist, ning iga uus uurimus võib muuta seda, kuidas me oma maailma mõistame.
