Üha sagedamini rõhutatakse, et alkoholi mõju tervisele sõltub mitte ainult kogusest, vaid ka inimese vanusest. See on eriti oluline vanemaealiste puhul, kelle organism muutub erinevate toksiliste tegurite, sealhulgas alkoholi, suhtes tundlikumaks.
Ameerika neuroloog dr Richard Restak kirjeldab oma raamatus selget piiri, millal alkohol tuleks igapäevaelust täielikult välja jätta. Ta rõhutab, et just teatud vanuses muutub alkoholi mõju ajule märgatavalt ohtlikumaks.
Kuigi paljudele tundub loomulik nädalavahetusel lõõgastuda klaasi veini või õllega, näitab üha rohkem teadusuuringuid, et selline harjumus võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi. Eriti siis, kui joomine ei ole enam harv nauding, vaid regulaarne komme. Arstid rõhutavad, et vanusega toimuvad ajus muutused, mis teevad meid haavatavamaks, mistõttu tasub kriitiliselt üle vaadata ka oma suhtumine alkoholi.
Neuroloogi soovitused võivad mõnele tunduda karmid, kuid need põhinevad närvirakkude ehk neuronite järkjärgulisel hävimisel ning suureneval dementsuse riskil. Seetõttu on see sõnum oluline igale inimesele, kes soovib võimalikult kaua säilitada selget mõtlemist ja head mälu.
Alkoholi mõju ajule vananedes
Dr Richard Restak selgitab oma raamatus „Išsamus atminties vadovas: proto stiprinimo mokslas“, et alkohol toimib neurotoksiinina – küllaltki nõrgana, kuid siiski mürgina närvisüsteemile. See tähendab, et alkohol kahjustab neuroneid, mis vastutavad mälu, mõtlemise ja teiste kognitiivsete protsesside eest.
Neuroloogi sõnul hakkab umbes 65. eluaastast alates neuronite hulk loomulikult vähenema, mistõttu muutub iga täiendav kahjulik mõju ajule märksa ohtlikumaks.
Kuigi uuringute põhjal kaotab inimene elu jooksul ligikaudu vaid 2–4 protsenti neuronitest, on iga närvirakk vananevas ajus ülioluline. Seetõttu võib alkohol selles vanuserühmas kiirendada mälu ja teiste vaimsete võimete halvenemist märksa kiiremini kui nooruses.
Vananedes aeglustuvad ka organismi taastumisvõime ja regenereerimisprotsessid. See tähendab, et ajule tekitatud kahju paraneb palju raskemini. Isegi väike, kuid regulaarne alkoholitarbimine võib muuta mõtlemise aeglasemaks, halvendada keskendumisvõimet ja kiirendada kognitiivsete funktsioonide nõrgenemist.
Millal soovitab neuroloog alkoholist loobuda?
Dr Restak pakub välja konkreetse ja suhteliselt range ajakava, mis on suunatud aju tervise kaitsmisele:
- alates 65. eluaastast tuleks alkoholi tarbimist oluliselt vähendada
- hiljemalt 70. eluaastaks oleks mõistlik alkoholist täielikult loobuda
Neuroloogi sõnul võib just selles vanuses alkoholi põhjustatud neuronikahjustus kõige enam mõjutada inimese igapäevaeluga toimetulekut. Ta rõhutab, et üle 65-aastased inimesed peaksid ideaalis alkoholist hoopis loobuma ega peaks selle juurde enam naasma.
Miks on see nii oluline?
Üks peamisi põhjuseid on dementsuse riski suurenemine. Alzheimeri tõve ühingute andmed näitavad selget seost: inimesed, kes on aastaid tarvitanud palju alkoholi, haigestuvad sagedamini dementsusse, sealhulgas Alzheimeri tõppe. Alkoholi kahjustav mõju ajule koos neuroneid loomulikult vähendava vananemisprotsessiga võib kiirendada ajukoe degeneratsiooni.
Teine oluline riskitegur on kukkuvad ja nendega seotud traumad. Vanemas eas halvenevad loomulikult tasakaal, koordinatsioon ja reaktsioonikiirus. Seetõttu võib isegi väike joove muutuda ohtlikuks: kukkumised lõpevad eakatel sageli luumurdude, raskete vigastuste või koguni surmaga.
Seepärast rõhutab spetsialist, et alkoholist loobumine ei ole vaid ajurakkude kaitse, vaid oluline meede kogu organismi ja igapäevase turvalisuse tagamiseks.
