USA president Donald Trump on öelnud, et on peaaegu otsustanud anda Ukrainale pikamaa tiibraketid „Tomahawk“, kuid soovib enne lõpliku otsuse tegemist täpselt teada, kuidas neid relvi kasutatakse. Tema sõnul peab relvaabi küsimus olema põhjalikult läbi mõeldud, et vältida tarbetut sõja eskaleerumist rindel.
Trump avaldas selle seisukoha Valge Maja pressikonverentsil, kus temalt küsiti võimaliku relvaabi kohta Ukrainale. Vastates kinnitas ta, et on juba peaaegu otsusele jõudnud, kuid tal on veel üks oluline küsimus – kus täpselt Ukraina neid rakette kasutaks.
Kohtumine Zelenskiga ja taotlus „Tomahawk“ süsteemide jaoks
Trumpi seisukoha taustaks on hiljutine Volodõmõr Zelenski visiit New Yorki, kus Ukraina president kohtus ÜRO Peaassamblee raames Trumpiga ka suletud uste taga. Just sel kohtumisel esitas Ukraina, allikate kinnitusel, ametliku palve saada „Tomahawk“ raketisüsteemid.
Ukraina argument: „Tomahawk“ kui survevahend läbirääkimisteks
Vestluses USA presidendiga tõi Zelenski välja selge põhjuse, miks Ukrainale on sellist relva vaja – tema hinnangul aitaks see survestada Venemaad asuma päris läbirääkimiste laua taha. Ukraina president usub, et tehnoloogiliselt arenenud relvastus, nagu „Tomahawk“, suurendaks survet Kremlile ja võiks kiirendada rahuprotsessi.
Zelenski sõnul võivad raketid, mis suudavad tabada strateegilisi sihtmärke sügaval vastase tagalas, olla mitte ainult sõjaline, vaid ka diplomaatiline hoob, sundides Vladimir Putini läbirääkimisi tõsiselt võtma. Tema väitel ei oleks tegemist üksnes ründevahendiga, vaid strateegilise tööriistaga, mis muudab „mängureegleid“.
Seda lähenemist kinnitas hiljem ka USA asepresident Jay D. Vance, kes teatas, et Washington kaalub lisaks Zelenski taotlusele ka teiste Euroopa riikide pöördumisi seoses rakettide edastamisega Ukrainale. Tema sõnul võiks selline abi toimuda PURL-programmi kaudu – see on USA relvastuse tarnimise skeem NATO liitlastele, kes võivad saadud relvad seejärel Ukrainale üle anda.
Miks Trump kõhkleb: eskalatsiooni kartus
Kuigi Trump on põhimõtteliselt valmis rakettide üleandmist toetama, soovib ta enne selgust, kuidas ja kus neid relvi kasutatakse. See viitab ettevaatlikule hoiakule võimaliku sõja eskaleerumise suhtes. President rõhutas, et ei taha teha otsust, mis võiks esile kutsuda ohtliku vastusammu Venemaalt.
Ajakirjanike küsimustele vastates ütles Trump: „Ma olen põhimõtteliselt juba otsustanud. Jah, ma arvan, et tahan teada, mida nad nende rakettidega teevad. Kuhu nad neid saadavad. See küsimus tuleb esitada.“
Sellest vastusest võib järeldada, et lõplik otsus sõltub mitte ainult relvasüsteemi efektiivsusest, vaid ka Ukraina strateegilisest plaanist – kui selgelt suudab Kiiev näidata, kuidas „Tomahawk“ rakette kasutatakse. See muutub omamoodi testiks ka Ukrainale endale: kas suudetakse veenda USA juhtkonda, et neid rakette ei kasutata viisil, mis ületaks teatud punaseid jooni.
„Tomahawk“ raketid: mõjuvõimas, kuid tundlik relvasüsteem
„Tomahawk“ on tiibrakett, mille lennuulatus on üle 1500 kilomeetri ja mis suudab tabada sihtmärke suure täpsusega. Rakette saab välja lasta nii merelt kui ka maismaalt. Tänu oma paindlikkusele on see üks tõhusamaid relvasüsteeme USA arsenalis.
Nende rakettide andmine Ukrainale tähendaks kvalitatiivset hüpet riigi relvastuses. Samal ajal tooks see kaasa ka uue geopoliitilise pinge: Venemaa on korduvalt hoiatanud, et pikamaa relvade kasutamist tema territooriumi vastu peetaks otseseks ohuks riigi julgeolekule.
Just seetõttu tahab Trump saada selget vastust, kas rakette kasutatakse eelkõige rindejoone eesliinil ja tagalas või sihitakse ka sihtmärke Venemaa territooriumil. Viimane võiks tema hinnangul esile kutsuda ettearvamatu reaktsiooni Kremlist.
Euroopa toetus ja pilgud Washingtonile
Samal ajal kui Washington pole veel lõplikku otsust langetanud, jätkavad Euroopa riigid aktiivset lobitööd relvaabi suurendamise nimel. Mitmed riigid on väljendanud valmisolekut võtta „Tomahawk“ süsteemid esmalt ise kasutusele PURL-programmi kaudu ja seejärel need Ukrainale edasi anda.
Selline skeem võimaldaks USA-l jääda formaalselt justkui neutraalseks, kuid looks siiski tingimused relvade jõudmiseks Ukrainasse. Ka sellisel juhul sõltub aga lõplik „stardipauk“ Trumpi otsusest.
Strateegiline valik, mida jälgib kogu maailm
Trump seisab praegu olulise strateegilise valiku ees. Ühelt poolt tugevdaks „Tomahawk“ rakettide andmine Ukrainale riigi positsioone ja võiks teoreetiliselt rahu lähemale tuua. Teiselt poolt võib see kaasa tuua uue eskalatsioonilaine, mida president selgelt soovib vältida.
Otsust ootab mitte üksnes Ukraina, vaid ka NATO liitlased ja Venemaa juhtkond. „Tomahawk“ rakettide saatmine oleks signaal, et USA on valmis andma Ukrainale strateegilise sügavuse relvastust ning mõjutama otseselt sõja kulgu. Samal ajal annaks see märku, et Lääs ei kavatse taganeda.
Nüüd jääb küsimus, kas Trump on valmis selle sammu astuma ja millistel tingimustel see otsus langetatakse.
