Kui Leedu teedele ilmusid esimesed kiiruskaamerad, said neist hetkega mitte ainult politsei abilised, vaid ka üks suuremaid autojuhtide „vaenlasi“.
Olenemata sellest, kas need on statsionaarsed või mobiilsed, eredalt kollased või osavalt varjatud, suudavad need seadmed mõne sekundiga rikkuja jäädvustada ning paari päeva pärast ootab postkastis juba „tervitus“ koos täpse trahvisummaga.
Kuigi nende peamine eesmärk on vähendada avariide arvu ja soodustada lubatud kiiruse järgimist, näeb osa juhte sellist kontrolli siiani pigem karistusliku, mitte ennetava meetmena.
Levivad „nipid“, kuidas kiiruskaameraid üle kavaldada
Võib-olla just seetõttu hakkavad iga kord, kui teedele lisandub uusi kaameraid või kontrolli karmistatakse, sotsiaalmeedias levima igasugused teooriad, kuidas neid vältida. Mida absurdsem või odavam lahendus, seda kiiremini see populaarsust kogub.
Ühed soovitavad muuta numbrimärgi kallet, teised kasutada läbipaistvaid, kuid valgust peegeldavaid lakke, kolmandad aga võtta appi puulehed. Jah, endiselt leidub juhte, kes üritavad tänapäevaseid süsteeme üle trumbata oksakeste ja plasttaimedega.
Kuidas see välja näeb ja miks võib selline „nutikus“ lõppeda mitte nalja, vaid hoopis veel suurema trahviga?
„Nutikas“ lahendus tehnoloogiaga
Internetist võib leida mitmeid pakkumisi osta spetsiaalselt „välja töötatud“ lehti, mis väidetavalt aitavad kiiruskaamerate eest „kaitsta“.
Umbes 200 euro eest müüakse kunstlehti metallkomponendiga, mis kinnitatakse elektromagneti abil numbrimärgi ette. Magnet paigaldatakse tavaliselt numbri taha, näiteks põrkeraua sisse.
Süsteemi juhitakse puldiga: kui vaja, liigub leht numbri ette, kui läheneb politsei, piisab ühest nupuvajutusest ning jälgi nagu polekski olnud. Kõlab nagu filmis? Jah. Toimib päriselus? Väga kaheldav.
Sellised lahendused on siiski täiesti olemas ning reklaamid lubavad: „pole numbrit – pole trahvi“. Tegelikkuses pole asi kaugeltki nii lihtne. Niisugune lahendus on mitte ainult kallis, vaid ka ilmselgelt seadusega vastuolus. Lisaks märkab kogenud politseinik väga kiiresti kahtlaseid seadmeid auto küljes või salongis.
Odavam „isetehtud“ versioon
Ühes populaarseimas variandis tutvustab üks internetikasutaja peaaegu tasuta lahendust – leht, õngenöör ja kojamehe hoob. Üks nööriots kinnitatakse kojamehe külge, teine lehe varre külge.
Leht riputatakse nii, et see kataks osa numbrimärgist. Kui märgatakse politseipatrulli või kontrollpunkti, piisab kojamehe sisse lülitamisest – see tõmbab nööri, viib lehe eest ära ja numbrimärk on jälle nähtav. Töötab nagu ime. Või siiski?
Ka selline näiliselt süütu nipp on rikkumine. Kuigi ei leht ega nöör ole tehniliselt keerukas seade, on nende eesmärk sama – tahtlikult varjata numbrimärki. Just seda keelavadki liikluseeskirjad.
Registrimärgi varjamine ei ole naljaasi
Leedu seaduste järgi toob sõiduki juhtimine maskeeritud või võltsitud registrimärgiga juhile kaasa rahatrahvi vahemikus 240–340 eurot.
Kui politseinik kahtlustab, et numbrit on meelega varjatud eesmärgiga vastutusest kõrvale hiilida, on väga tõenäoline, et määratakse suurim võimalik trahv. Lisaks võib sellist käitumist käsitleda ka pettusena, mis avab juba hoopis teistsuguse ja palju tõsisema õigustagajärgede spektri.
Kas risk on seda väärt?
Trikid lehtede, liimide, traadikeste või nööridega võivad esmapilgul tunduda leidlikud viisid süsteemi üle kavaldada. Seda kuni hetkeni, mil jäädakse politseile vahele. Kuigi sotsiaalmeedias esitletakse selliseid lahendusi sageli huumorivõtmes, võivad need päriselus lõppeda väga kalli õppetunniga.
Pealegi, isegi kui õnnestub mõne trahvi eest pääseda, võib ühel päeval see kõik kulmineeruda põhjalikuma uurimise, kohtu või isegi juhtimisõiguse kaotusega. Ja mis kõige olulisem – selline käitumine ei sea ohtu ainult sind ennast, vaid ka teisi liiklejaid.
Kiiruskaamerad ei ole loodud selleks, et närvi ajada, vaid selleks, et päästa elusid.
