Vanematel lasub palju kohustusi ja üks olulisemaid on valmistada lapsi ette iseseisvaks eluks. Cambridge’i ülikooli uuring näitas, et laste rahalised harjumused ja hoiakud raha suhtes kujunevad välja juba seitsmendaks eluaastaks. See tähendab, et varases lapsepõlves õpitu saab aluseks nende kogu elu kestvale finantskirjaoskusele.
Rahaline kirjaoskus – tänapäeva elu põhiosküs
Finantskirjaoskus ei ole enam eelis, vaid hädavajadus. Seda kinnitavad ka Pangaühingu rahapesu ennetamise kompetentsikeskuse andmed: ainuüksi 2025. aasta esimese poolega registreeriti riigis 7 800 kelmusejuhtu, mille tulemusel kaotasid elanikud kokku 18,4 miljonit eurot. Mida leidlikumaks muutuvad kelmid ja mida kiiremini muutub majanduslik olukord, seda olulisemaks muutub oskus rahaga vastutustundlikult ümber käia – see on üks olulisi turvalisuse garantiisid.
„Enamik vanemaid tahab oma lastele parimat, kuid tunnevad end ise sageli ebakindlalt, kui jutt läheb rahale – säästmine ja investeerimine on võrdlemisi uued ja keerulised teemad ning turvameetmed ja pettuste skeemid muutuvad pidevalt. Hea uudis on see, et lapsi saab rahast õpetada väga lihtsalt ja mänguliselt, muutes selle kuiva loengu asemel huvitavaks harjumuseks,“ selgitab Bigbanki kvaliteedijuht Kristina Kuzelytė-Margevičienė.
Digikeskkond pakub nii võimalusi kui ka ohte
Tänapäeva lapsed kasvavad tehnoloogiast ümbritsetuna. 2024. aastal Ameerika Ühendriikides tehtud „WebPurify“ uuring näitas, et kuni 8-aastased lapsed veedavad veebipoodides osteldes keskmiselt 2,48 tundi nädalas, sest e-ostlemine on muutunud kättesaadavaks igal pool – ka sotsiaalmeedias ja virtuaalmängudes. Kui 34% vanematest leidis, et see on parandanud laste oskust rahaga ümber käia, siis 16% väljendas muret võimaliku sõltuvuse pärast internetiostudest.
„Oluline ei ole keelata, vaid selgitada. Enne kui laps hakkab kasutama mobiilirakendusi või saab ligipääsu pangakaardile, tuleb rääkida internetiohutusest, tasulistest funktsioonidest ja riskidest, mis kaasnevad kaardiandmete jagamisega,“ rõhutab K. Kuzelytė-Margevičienė. Ta soovitab vanematel rakenduste poodides sisse lülitada parental controls ehk lapsevanema kontrolli funktsioonid, mis nõuavad täiskasvanu kinnituseta ükskõik millise ostu tegemist – nii rakenduse poes kui ka rakenduse sees.
Abiks võivad olla ka spetsiaalsed rakendused. Näiteks „iAllowance“ ja selle tasuta versioon „iAllowance Lite“ aitavad vanematel hallata lastele antavaid taskurahasummasid: jälgida tehtud töid ja kulutusi, premeerida jms. Sarnast funktsionaalsust pakuvad „Guardian Savings“ ja virtuaalne hoiupõrsas „PocketMoney Tracker – Bomad“. Mõnes rakenduses, näiteks „Bankaroo – for Students“, saab seada konkreetse eesmärgi, mille nimel säästetakse, ning jälgida oma hoiuste edenemist.
Enne kui laps hakkab rakendusi alla laadima või internetis mängima, peaks vanem alati selgitama, miks peab olema ettevaatlik. Nii saab ennetada nii lõksu sattumist kui ka juhuslikke või läbimõtlemata oste. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti, on oluline rääkida pidevalt ka veebiturvalisusest: laps peab teadma, miks ei tohi jagada kaardiandmeid ning kuidas petuskeeme ära tunda.
Raha ja mängud – kuidas muuta finantsteema põnevaks
Lapsi säästma ja targalt kulutama õpetada tähendab neid vastutustundlikuks kasvatada. Kui laps saab taskuraha, tasub läbi arutada, milleks see raha on mõeldud, kuidas seda mõistlikult kasutada ja miks ei ole hea kõike korraga ära kulutada.
Finantsmaailma saab muuta lapse jaoks huvitavamaks, kasutades mängulisi elemente. Eksperdid ja vanemad on ühel meelel: lapsed õpivad kõige paremini läbi kogemuse ja mängu. Kuiva teooria lugemise asemel tasub kasutada loomingulisi ja ajas järeleproovitud lahendusi.
- „Rahapurkide meetod“. Väga lihtne viis eelarvet visuaalselt selgitada. Laps saab kindla summa (näiteks nädala taskuraha) ja jagab selle mitmesse purki, millel on erinevad eesmärgid: „Igapäevased kulud“, „Unistuste ost“ (uus mänguasi, mäng vms), „Hea tegu“ (annetused). Nii saab laps aru, et raha ei ole lõputu ning säästmine aitab jõuda suuremate eesmärkideni.
- „Perepood“. Tuntud rollimäng, mis sobib hästi rahateemade selgitamiseks. Laps võib olla müüja, kes paneb kaupadele hinna ja arvutab tagasiantavat raha, vanemad või vanavanemad aga ostjad, kes õpivad hindu võrdlema ja ostusid planeerima.
- „Kui palju see maksab?“. Poes või kodus saab valida erinevaid esemeid – leib, raamat, kinopilet, jalgratas – ning paluda lapsel oletada nende hinda. Hiljem saab tegelikke hindu kontrollida ja arutada, miks mõned asjad on teistest kallimad.
- „Punane või roheline?“. Vanem räägib erinevaid lugusid ja laps peab ütlema „roheline“ või „punane“, olenevalt sellest, kas olukord tundub turvaline või meenutab pigem petuskeemi. Näiteks hüpikaknad „Võitsid telefoni!“, „Sõber netis palub jagada salasõna“ jmt.
Teismeliste puhul ei ole sellised mängud enam tingimata vajalikud – efektiivsem on päris raha planeerimine. Nendega saab juba rääkida pangakaartidest, internetiostudest ja isegi investeerimisest.
Vanema eeskuju – kõige mõjusam rahakasvatuse tööriist
Lõpuks ei tohi unustada, et lapsed on justkui vanemate peegel: nad jälgivad hoolikalt ja matkivad loomulikult ka rahaga seotud käitumist. Seetõttu ongi finantskasvatuse tuum vanemate enda eeskuju.
K. Kuzelytė-Margevičienė soovitab luua süsteemi, kus laps teenib kokkulepitud tasu konkreetsete ülesannete eest – näiteks oma toa koristamise või abistamise eest kodutöödes. Nii õpib laps, et raha tuleb töö tegemisest, mitte iseenesest. „Nädala lõpus võib laps teenitud summa ise ära kasutada – kas kulutada väikestele ostudele või hakata koguma suurema eesmärgi nimel. Peres tasub sisse seada ka lihtsad reeglid, mis aitavad enesekontrolli arendada, näiteks lubada poes valida ainult ühe soovitud asja. Nii õpib laps ootama, loobuma impulsiostudest ja mõistma, et ressursid on piiratud,“ selgitab ekspert.
Teismelistele soovitab ta anda juba suuremat vastutust, määrates neile kindla nädala- või kuueelarve. Noorel lasub seejärel kohustus see summa ise jagada: koolilõuna, sõidukulud, vaba aeg. Lisaks võib luua motivatsioonisüsteemi, kus eelarvet suurendatakse teatud saavutuste – näiteks heade õpitulemuste – eest.
Kõige olulisem on järjepidevus, ausad vestlused ja ruum eksida. Kui laps kulutab mõtlematult kogu oma raha ära, ei ole mõistlik teda karistada. Palju kasulikum on olukord rahulikult läbi rääkida, aidata lapsel mõista oma otsuste tagajärgi ja koos otsida viise, kuidas järgmine kord targemini käituda. Finantskirjaoskuse tuum ei ole raha kogumine iseenesest, vaid oskus teha läbimõeldud ja vastutustundlikke otsuseid.
