MRM.EEMRM.EEMRM.EE
  • Kõik uudised
  • Eesti
  • Maailm
  • Tervis
  • Autod
  • Tehnika
  • Vaba aeg
  • Teadus
  • Astroloogia
Otsi
Kategooriad
  • Astroloogia
  • Autod
  • Eesti
  • Elu
  • Internet
  • Maailm
  • Mängud
Rohkem
  • Rahandus
  • Teadus
  • Tehnika
  • Tervis
  • Toit
  • Vaba aeg
Toimetus
  • Meist
  • Kontakt
  • Kasutustingimused
  • Privaatsuspoliitika
Logi sisse
MRM.EEMRM.EE
Otsi
  • Kõik uudised
  • Eesti
  • Autod
  • Maailm
  • Kategooriad
    • Tehnika
    • Tervis
    • Teadus
    • Elu
    • Mängud
    • Internet
    • Rahandus
    • Astroloogia
    • Toit
    • Vaba aeg
  • Kontakt
  • Meist
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
Kas sul on olemasolev konto? Logi sisse
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt
© 2026 Kogu sisu, kui ei ole märgitud muud allikat, kuulub MRM.EE ning selle kopeerimine ilma kirjaliku loata on keelatud.
MRM.EE > Kõik uudised > Teadus > Teadlased paljastasid šokistava tõe koerte päritolu kohta
Teadus

Teadlased paljastasid šokistava tõe koerte päritolu kohta

Maarja Kuusk
Avaldatud: 5. detsember 2025, 07:55
Jaga
4 minutit lugemist

Vaevalt keegi, nähes tänaval väikest puhvis koera, mõtleb kohe huntidele. Ometi näitab värske uuring, et isegi kõige pisemad lemmikud kannavad endas hundi geneetilist pärandit. Teadlased olid üllatunud, kui leidsid hundi DNA jälgi enamiku tänapäevaste koeratõugude genoomist.

USA teadlaste hinnangul on peaaegu kahel kolmandikul kõigist koeratõugudest tuvastatav osa hundi pärilikkusainet. Oluline on seegi, et see DNA ei ole vaid kauge mälestus ajast, mil koerad umbes 20 000 aastat tagasi kodustati. Tulemused viitavad, et koerad ja hundid on omavahel ristunud ka viimaste aastatuhandete jooksul.

Uuringu kaasautor Logan Kistler rõhutas, et see ei tähenda, nagu käiksid hundid inimeste kodudes end lemmikloomadega paaritamas. Pigem peegeldab see pikka ja keerukat suhet metsikute ning kodustatud populatsioonide vahel. Selline geneetiline vahetus on teadlaste sõnul aidanud kaasa tänapäevaste koerte välimuse ja käitumise suurele mitmekesisusele.

Sarnased uudised

Valuravim, mis vaigistab ka sinu hirmud
Kliimakangelased? Nii hävitame ise oma planeedi
Leitud kõige kummalisem galaktika: põlevad ürgtähed?
Teadlased muutsid valguse kristalliks: uus reaalsus
NASA marsikulgur paljastas juhuslikult Marsi tundmatu näo
Koer ja huntidevaheline sarnasus

Kuidas teadlased hundi jälgi tuvastasid?

Pikka aega valitses arusaam, et „päris“ koeral on hundi DNA-d kas väga vähe või üldse mitte. Uuringu juhtiv autor Audrey Lin tõdes, et uus andmestik muudab seda vaadet põhjalikult. Teadlaste meeskond analüüsis tuhandeid avalikult kättesaadavaid koerte ja huntide genoomijärjestusi, otsides otsese suguluse märke.

Selgus, et rohkem kui 64 protsendil tänapäevastest koeratõugudest on hundist põlvnevaid esivanemaid. Isegi nii pisikesed koerad nagu chihuahua kannavad keskmiselt umbes 0,2 protsenti hundi DNA-d. Uurija märkis muigega, et ükski chihuahua omanik ei pruugi seda sugugi üllatuseks pidada.

Millistes koertes on hunti kõige rohkem?

Hundi DNA kõige suurem osakaal ilmnes tõugudes, mis ongi aretatud hundilaadse tüübi säilitamiseks. Eriti paistsid silma Tšehhoslovakkia hundikoer ja Saarloosi hundikoer, kelle genoomis võib hundi osa ulatuda kuni 40 protsendini. See peegeldab teadlikku ja suhteliselt hiljutist aretusajalugu, mida inimesed on sihilikult suunanud.

Tavaliste seltsikoeratõugude seas osutus kõige „hundilikumaks“ Grand Anglo Francais Tricolore – ajukoeratõug, kel on umbes viis protsenti hundi DNA-d. Suure osakaaluga olid ka mitmed hurtade tüüpi koerad, nagu saluki ja afganistani hurt. Huvitaval kombel ei seostunud suurem hundi osakaal alati suure kehaga – näiteks bernhardiinidel hundi jälgi ei leitudki.

Küla- ja hulkuvate koerte roll

Küla- ja hulkuvad koerad inimeste asulate läheduses

Uuring näitas, et saja protsendi ulatuses küla- ja hulkuvatel koertel, kes elavad inimeste asulate läheduses, kuid ei kuulu ühelegi kindlale omanikule, on hundist pärinevaid geene. Kistleri sõnul loob just selliste koerte elulaad rohkem võimalusi hundiga kokku puutumiseks ning nii on hundi geenid saanud pidevalt laiemasse koerte genofondi kanduda.

Sarnased uudised

Salajased kuulabaasid: robotid rajavad kodu esimestele kuu-inimestele
NASA varjab: šokistav tõde inimkehast kosmoses
Šokeeriv NASA hoiatus: uus missioon muudab universumi mõistmist
Teadlased šokeerivad: galaktikaid on uskumatult rohkem!
Teadlased juubeldavad: magneesium tõrjub liitiumi troonilt

Teadlane arutles ka, et inimese tegevus võib olla sellist ristumist soodustanud. Kui hundiemased on elupaikade kadumise või muude häiringute tõttu oma karjast eraldatud ja kohtavad kodutuid koeri, võib paaritumine muutuda palju tõenäolisemaks. Taolised olukorrad on sajandite jooksul võinud jätta selgelt loetavad geneetilised jäljed.

Käitumine ja kohastumused

Koeratõugude käitumine ja hundi geenid

Teadlased võrdlesid geneetilisi tulemusi koeratõugude kirjeldustega, mida kasutavad kinoloogide klubid. Selgus, et väiksema hundi DNA osakaaluga tõugusid iseloomustatakse sagedamini kui sõbralikke, kergesti treenitavaid ja kiindunud koeri. Hundilikumate tõugude puhul rõhutatakse aga tihti nende iseseisvamat loomust, ettevaatlikkust võõraste suhtes ning teravdatud kaitseinstinkti oma territooriumi suhtes.

Samal ajal rõhutas Kistler, et niisugused üldkirjeldused ei ole usaldusväärne ennustus iga üksiku koera käitumise kohta. Koerad on tuhandete aastate jooksul levinud väga erinevatesse maailma piirkondadesse ning pidanud kohanema paljude erinevate tingimustega. Nii võisid mõned hundi geenid osutuda teatud keskkondades lausa eeliseks.

Näiteks on Tiibeti tõugudel, nagu Lhasa Apso, leitud EPAS1 geen, mis aitab toime tulla suurtel kõrgustel, kus õhus on vähem hapnikku – sama geen esineb ka Tiibeti huntidel. Sellised leiud näitavad, kuidas hundi geneetiline pärand on aidanud koertel kohaneda äärmuslike elutingimustega üle kogu maailma.

Jaga seda artiklit
Facebook Kopeeri link Prindi
Jaga
Kommentaare pole

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Soovitame lugeda

Teadus

Kala võib olla surmav oht: ära eira neid asju!

Kristjan Tamm
6. detsember
Teadus

Kahe musta augu šokeeriv avastus hirmutab teadlasi

Kristiina Ilves
3. detsember
Teadus

Sajatuslik taevasignaal: kas leidsime Betlehemi tähe?

Indrek Rebane
16. detsember
Teadus

NASA varjab tõde? Maailma lõpp on lähemal kui arvad

Rasmus Saar
17. detsember
Teadus

Uskumatu avastus: valgus muudab aine hetkega

Kristiina Ilves
5. detsember
Teadus

Lõpuks selgus, kust pilvedesse ilmuvad “liblikad”

Kristiina Ilves
24. november
Teadus

Spetsialistid: lugemishuvi tuleb lastel varakult süüdata

Maarja Kuusk
23. detsember
Teadus

Meie jalge all hiilib šokeeriv maailmalõpuoht

Rasmus Saar
6. detsember
MRM.EEMRM.EE
© 2025 Kogu sisu, kui ei ole märgitud muud allikat, kuulub MRM.EE ning selle kopeerimine ilma kirjaliku loata on keelatud.
  • Privaatsuspoliitika
  • Kasutustingimused
  • Kontakt
Tere tulemast tagasi!

Logige sisse oma kontole

Kasutajanimi või e-posti aadress
Parool

Unustasid parooli?

Pole liige? Registreeru