Riigiettevõte „Via Lietuva“ viis koos partneritega läbi pilootprojekti A1-kiirteel, kus Baltimaades esmakordselt katsetati uuendust – teepiirdeid hakati tähistama valguspeegeldavate värvidega, mis sisaldavad klaasmikrohelmeid. Sellise lahenduse eesmärk on parandada nähtavust pimedal ajal ning vihma, lume või udu korral, eelkõige keerukamate kurvide ja lõikude juures, kus tavapärane teekattemärgistus on halvasti nähtav.
Nähtavus ja liiklusohutus on otseselt seotud
Transpordipädevuse agentuuri andmed näitavad, et nähtavusprobleemid mõjutavad otseselt liiklusohutust: 2023. aastal toimus lausa 31% TEN-T teedevõrgu liiklusõnnetustest pimedal ajal või hämaruses. See kinnitab vajadust otsida tõhusaid viise, kuidas parandada juhtide orienteerumist teel ja vähendada õnnetuste riski.
„Keerulised ilmastikuolud ja halb nähtavus võivad hetkega muutuda ohtlikuks katsumuseks, kus üks vale otsus võib maksta elu. Juhid peavad end tundma turvaliselt iga ilmaga, seetõttu rakendame innovaatilisi lahendusi, mis parandavad orienteerumist ohtlikel lõikudel, vähendavad avariiriski ja aitavad kõigil turvaliselt sihtkohta jõuda,“ ütleb transpordiminister Juras Taminskas.
Lihtne, aga tõhus lahendus
„Meie eesmärk on tagada, et nähtavus oleks piisav isegi teelõikude kõige keerulisemates kohtades, et juht saaks ohutult valida sõidutrajektoori. Lihtsad, ent efektiivsed ja uuenduslikud lahendused annavad olulise panuse liiklusohutusse. See pilootprojekt aitab hinnata, kas sellist lahendust võiks tulevikus rakendada laiemalt,“ selgitab „Via Lietuva“ peadirektor Martynas Gedaminskas.
Katsetus A1-kiirteel: Gynia sild ja Babtai viadukt
2024. aasta septembris ellu viidud pilootprojekti jaoks valiti kaks A1-kiirtee lõiku Gynia silla ja Babtai viadukti ümbruses, kus teegeomeetria ja ilmastikuolud tekitavad juhtidele sageli halva nähtavuse probleeme.
Täpsustatud lõigud:
- Gynia silla piirkond: valguspeegeldava kattega kaeti keskmised ja parempoolsed piirded kilomeetraažil 121,117–120,861 (kokku 508 m). Seal halvendavad nähtavust kitsenev sild, teekalde muutused ning niiskete olude korral nõrgenev reflektorite toime.
- Babtai viadukti järgne lõik: pärast viadukti kaeti valguspeegeldava kattega keskmine piire kilomeetraažil 120,10–118,805 (kokku 1295 m). Tegemist on valgustamata kurviga, kus liiklusõnnetused on sageli seotud pimedal ajal halvemini nähtavate teekontuuridega.
Valguspeegeldavad värvid klaasmikrohelmestega
Pilootprojekti jaoks kasutati Prantsuse ettevõtte „Solosar“ välja töötatud materjali – spetsiaalseid valguspeegeldavaid värve klaasmikrohelmestega. Selline kate suunab sõidukite esitulede valguse tagasi juhi vaatevälja, mistõttu muutuvad teekontuurid selgemaks ka vihmas, udus või nõrga valgustuse korral.
Tehnoloogia eesmärk on tugevdada visuaalseid orientiire just seal, kus traditsioonilised reflektorid või teekattemärgistus kaotavad oma tõhususe – kurvides, kitsenevatel lõikudel ja sildadel.
Rahvusvaheline koostöö ja kohalikud partnerid
Teepiirete värvimiseks kasutati spetsiaalseid seadmeid, mille tõid kohale „Solosar“ töötajad Prantsusmaalt. Ka värvitööd teostasid Prantsuse ettevõtte töötajad, samal ajal kui töökeskkonna ja liiklusohutuse eest vastutasid kohalikud partnerid, ettevõte UAB „Gatas“.
„Meil on hea meel panustada lahendusse, mis reaalselt parandab nähtavust keerulistel teelõikudel. See on meede, mis aitab juhtidel selgemalt näha teed just seal, kus tavaline teekattemärgistus enam hästi ei toimi,“ ütleb UAB „Gatas“ horisontaalse märgistuse osakonna juht Šarūnas Sartanavičius.
Kasutusel enam kui 15 riigis
Prantsuse ettevõtte loodud valguspeegeldav kate on kasutusel enam kui 15 riigis, sealhulgas Prantsusmaal, Belgias ja Šveitsis, samuti mõnes Lähis-Ida piirkonnas, näiteks Araabia Ühendemiraatides ja Bahreinis. Nendes riikides rakendatakse katet sarnastel lõikudel nagu Leedus – kurvides, sildadel, kitsenevatel teelõikudel ja mujal, kus nähtavus on piiratud.
Rahvusvaheline praktika näitab, et sellised lahendused aitavad juhtidel paremini tajuda teetrajektoori, eriti öisel ajal ning keerulistes ilmastikuoludes.
Tagasiside juhilt: kuidas muutus nähtavus?
Innovatsioon on juba kasutusel A1-kiirteel Vilnius–Kaunas–Klaipėda suunal. Autojuhte kutsutakse üles vastama küsitlusele ja jagama oma muljeid nähtavuse ja teetrajektoori selguse kohta neil katsetuslõikudel. Kogutud andmeid kasutatakse kattematerjali tõhususe hindamiseks reaalses liiklusvoos ja eri ilmastikutingimustes.
„Via Lietuva“ vastutus teedevõrgu ees
„Via Lietuva“ haldab ja hooldab enam kui 21 000 kilomeetrit riigimaanteid, üle 1 500 silla, viadukti ja tunneli ning rohkem kui 2 000 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid. Ettevõtte eesmärk on tagada, et need teed oleksid ohutud, kaasaegsed ja mugavad kõigile liiklejatele.
