Astrofotograafil Andrew McCarthyl õnnestus jäädvustada hetk, mis kõlab peaaegu uskumatuna, kuid on täiesti päris. Tal õnnestus pildistada langevarjurit otse Päikese kettal – siluett paistmas leegitseva pinnastruktuuri taustal. See kaader on saanud üheks ainulaadseimaks fototeoseks, mis seni loodud.
Hullumeelne ettevalmistus ja täpne planeerimine
A. McCarthy tunnistas, et sellise tulemuse saavutamine nõudis tohutut ettevalmistust ja äärmiselt täpset planeerimist. Tuli kooskõlastada Päikese asend, langevarjuhüppe aeg, väljahüppe kõrgus ning kaugused maa ja teleskoobi vahel. See oli kordades keerulisem, kui esmapilgul võiks tunduda.
See kaader sündis alles pärast kuut ebaõnnestunud katset ning visioon õnnestus ellu viia 2025. aasta 8. novembril kell üheksa hommikul. Langevarjur ja muusik Gabriel Brown hüppas väikesest propellerlennukist enam kui tuhande meetri kõrguselt. Just see hüpe lõi eeldused täiusliku foto jaoks.
Täpsust nõudev ühisprojekt
Nii fotograafil kui ka langevarjuril tuli leida täiuslik aeg ja koht, et kõik langeks kokku sekundilise täpsusega. Valida tuli sobiv hüppepaik, lennuk, õige lennusuund Päikese suhtes ja hinnata lennutrajektoori. Alles seejärel oli võimalik saavutada ideaalne silueti asetus Päikese ees.
G. Brown tunnistas, et oluline oli arvestada ka lennuki liuglemisomadusi ning täpselt välja arvutada väljahüppe kõrgus. Meeskonnaliikmed suhtlesid kolmekanalisel sidevahendil, et hüppe hetk toimuks sõna otseses mõttes sekundi pealt õigel ajal. Selline koordineeritus võimaldas luua erakordse vaatepildi, mida oleks ülimalt keeruline korrata.
Astrofotograafia meistri käekiri
A. McCarthy on tuntud oma muljetavaldavate taevakehade fotode poolest, mida iseloomustab hämmastav detailsus. 2022. aastal jäädvustas ta hiiglasliku koronamassi purske, mille pikkus ulatus ligikaudu miljoni miilini. Sellised tööd toovad Päikese aktiivsuse vaataja ette erakordselt selgelt.
Fotograaf on töötanud ka planetoloog Connor Matherne’iga, kellega koos loodi üksikasjalik Kuu kaart. Selleks oli vaja koguda umbes 200 000 kaadrit ja teha tööd pea kaks aastat. Taolised projektid näitavad, kui palju põhjalikkust ja aega kulub ühe lõpptulemuse saavutamiseks.
Uus teos: langevarjur Päikese ees
Ka käesoleva aasta alguses õnnestus A. McCarthyl jäädvustada Päikesele suunatud kaader hetkel, mil sellest möödus Rahvusvaheline Kosmosejaam. Sellised fotod eeldavad erakordset täpsust, sest objektid liiguvad erinevatel kaugustel Maa ja Päikese suhtes. Ometi suudab fotograaf need hiiglaslikud vahemaad ühte kaadrisse põimida.
Värskeim foto langevarjuriga oli aga veelgi keerulisem väljakutse, sest langevarjuri ja kaamera vahele jäi vaid umbes kaks kilomeetrit. See jättis kõigest mõned hetked, et jäädvustada hüppe siluett ereda Päikese ketta taustal. See tulemus tõestab veel kord, kui oskuslikult suudab A. McCarthy ühendada kunsti ja teaduse üheks meeldejäävaks kujutiseks.
Vaade tulevikku
Nii fotograafiahuvilised kui ka astronoomia fännid ootavad põnevusega, millise projekti võtab A. McCarthy järgmisena ette. Tema loomingus sünnib pidevalt julgemaid ja tehniliselt nõudlikumaid ideid, mis nii inspireerivad kui ka lummavad. On ilmne, et piir maa ja kosmose vahel on tema jaoks alles kujunemas, mitte lõplik.
Sellised tööd näitavad, mida on võimalik saavutada täpsuse, kannatlikkuse ja loovuse ühendamisel. Iga A. McCarthy foto on meeldetuletus, et ka näiliselt tavapärases taevas peitub uskumatuid vaatepilte. Tulevikus võime oodata veelgi ambitsioonikamaid projekte ja kordumatuid hetki, kus kunst ja kosmos saavad kokku.
