Meie planeedi ümber toimub midagi ebaharilikku. Teadlased on esimest korda jäädvustanud nähtuse, mida seni oli õnnestunud vaadelda ainult väga karmides tingimustes Päikese läheduses. Selgus, et magnetilised struktuurid, mida kutsutakse „switchbackideks“, võivad tekkida ka otse Maa lähedal.
See avastus andis uusi teadmisi selle kohta, kuidas töötab meie planeeti ümbritseva nähtamatu kaitsekilbi – magnetosfääri – piir. Nähtuse avastasid NASA missiooni Magnetospheric Multiscale teadlased, analüüsides nelja satelliidi andmeid.
Uurijad avastasid magnetvälja ootamatu nihke magnetosfääri välimistes piirkondades – see oli siksakiline kõrvalekalle, mis meenutas energiapuhanguid, mida on nähtud Päikese kroonis. Varem olid selliseid struktuure täheldatud vaid tänu missioonile Parker Solar Probe. Nüüd on neid esimest korda täheldatud Maa lähedal, mis on tekitanud teadusmaailmas tõelise sensatsiooni.
Uuenev magnetiline koostoime Maa ja Päikese vahel
Avastatud struktuur oli eriline, sest koosnes segaplasmast – nii Maa magnetväljast pärinevatest osakestest kui ka Päikese tuule osakestest. See plasmasoog keerles lühiajaliselt kokku, moodustades ajutise moodustise, mis peagi naasis algolekusse.
Teadlased selgitavad, et nähtus tekkis nn magnetilise rekoneksiooni tulemusena. See on protsess, mille käigus vastassuundades suunatud magnetvälja jooned katkestavad oma seose ja ühenduvad seejärel uuesti uues konfiguratsioonis.
Sellised äkilised muutused kujundavad magnetstruktuuri põhjalikult ümber ja võimaldavad energial vabaneda. Seda võib võrrelda keerdus vedruga, mis sirgudes vabastab sinna kogunenud jõu. Kuigi selline protsess on iseloomulik eelkõige Päikese krooni piirkonnale, on nüüd selge, et see toimub ka seal, kus Päikese tuul põrkab kokku Maa magnetosfääriga.
Tähtsus kosmilise ilma ja turvalisuse seisukohalt
See avastus on väga oluline kosmilise meteoroloogia uurimisel. Kui Päikese tuule plasma seguneb Maa magnetosfääri osakestega, võivad tekkida geomagnetilised tormid. Need põhjustavad küll muljet avaldavaid virmalisi, kuid ühtlasi kujutavad endast ohtu tehnoloogilisele infrastruktuurile, häirides satelliitide, navigatsioonisüsteemide ja elektrivõrkude tööd.
Mida paremini neid protsesse mõistetakse, seda täpsemaid hoiatussüsteeme saab luua ning seda tõhusamalt on võimalik kaitsta Maa tehnoloogilist keskkonda. Huvitav on seegi, et teadlaste andmed viitavad võimalusele, et sarnased nähtused võivad toimuda ka teiste magnetväljaga planeetide ümbruses, avades uksi uutele uurimissuunadele.
Teaduslik läbimurre või alles algus?
Uurimistulemused, mis avaldati ajakirjas Journal of Geophysical Research: Space Physics, vajavad veel teiste teadusgruppide kinnitust. Kui need leiavad tõestust, on tegu märkimisväärse sammuga mõistmaks, kuidas magnetväljad kosmoses tegelikult toimivad.
See avastus pakub harukordse võimaluse jälgida keerukaid protsesse Maa vahetus läheduses, ilma et oleks vaja ülikalleid missioone Päikese ümbrusesse. Teadlaste sõnul meenutab see veidi olukorda, kus avastame, et nähtus, mida pidasime kaugeks ja kättesaamatuks, on olemas otse meie „enda hoovis“.
Nüüd tuleb välja selgitada, kas switchbackid on tegelikult palju tavalisemad, kui seni arvati, ja millist mõju need avaldavad meie planeedi magnetosfäärile. Üks on aga kindel: kosmos peidab endas veel rohkelt üllatusi ja lahendamata mõistatusi.
